Probiootikumid pärast antibiootikume: kas neid on vaja?

Mis soolestikus juhtub

Antibiootikum ei tee vahet „heal” ja „halval” bakteril. Pärast ravikuuri väheneb bakterite mitmekesisus ja seda võib tunda näiteks puhituse või muutunud seedimisena. Üks põhjalik uuring, mis jälgis terveid vabatahtlikke pärast laia toimespektriga antibiootikumikuuri, näitas, et enamik mikrobioomi näitajaid stabiliseerus umbes 1,5 kuu jooksul — aga üheksa levinud bakteriliiki, mis olid kõigil osalejatel enne ravi olemas, jäid enamikul osalejatest tuvastamatuks veel 180 päeva pärast.

See tähendab, et mikrobioomi „taastumine” ei ole ühekordne sündmus, vaid järkjärguline protsess erineva kiirusega eri bakteriliikide jaoks. Mõned kiiresti taastuvad liigid võtavad tagasi oma koha juba nädalate jooksul, samas kui teised võivad kaduda pikemaks ajaks või isegi püsivalt.

Mida uuringud näitavad probiootikumide kohta

2017. aastal avaldatud süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs, mis hõlmas 17 randomiseeritud uuringut ja üle 3600 osaleja, leidis, et antibiootikumidest tingitud kõhulahtisus esines 8% probiootikumi kasutanud rühmas versus 17,7% kontrollrühmas — see on peaaegu poole väiksem risk. Efekt oli sarnane kahe kõige uuritumate tüve puhul: Lactobacillus rhamnosus GG ja Saccharomyces boulardii.

Lastel tehtud Cochrane'i ülevaade jõudis samale järeldusele: probiootikumid vähendasid mõõdukalt kõhulahtisuse riski, kusjuures suurema annuse puhul oli vaja ravida ainult 6 last, et ennetada üks kõhulahtisuse juhtum (NNTB 6). Oluline on ka annustamine: mõlemad metaanalüüsid näitasid, et suurema annusega (üle 5 miljardi CFU päevas) preparaadid olid tõhusamad kui väiksema annusega tooted.

Millal on tegu millegi tõsisemaga

Eriti eakatel ja haiglaravil viibivatel inimestel võib antibiootikumidest tingitud kõhulahtisus areneda tõsisemaks — Clostridioides difficile infektsiooniks. Selle kohta on eraldi Cochrane'i ülevaade, mis näitab, et probiootikumid võivad ka seda riski vähendada, kuigi tõendite kvaliteet on siin veel mõõdukam kui üldise kõhulahtisuse puhul. Kui kõhulahtisus on tugev, kestev või kaasneb palavikuga, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

Millised probiootikumid on kõige paremini uuritud

Lactobacillus rhamnosus GG ja Saccharomyces boulardii on need, mille kohta on kõige rohkem tõendeid antibiootikumidest tingitud kõhulahtisuse ennetamisel — need on ka kõige sagedamini testitud tüved suuremates uuringutes.

Miks pole kõik probiootikumid võrdsed

Levinud eksiarvamus on, et „probiootikum on probiootikum” — kuid teaduskirjanduses eristatakse toimet konkreetse tüve, mitte ainult liigi tasandil. Erinevad tüved toodavad erinevaid metaboliite, kinnituvad erinevalt sooleseinale ja mõjutavad erineval määral immuunvastust.

Toit on pool võitu

Kiudaineterikkad toidud (kaerahelbed, oad, juurviljad) toidavad olemasolevaid baktereid. Hapendatud toidud (hapukapsas, kefiir) lisavad mitmekesisust — need on täiendus, mitte asendus, kui arst on määranud spetsiifilise probiootikumi.

Mis see veel võiks olla

Kui seedehäired pärast antibiootikumikuuri ei taandu ka mitme nädala jooksul, tasub kaaluda ka: toidutalumatuse teket, seedeensüümide ajutist puudulikkust, või algset infektsiooni ennast. Kui sümptomid on tugevad või kestavad üle mõne nädala, on mõistlik pöörduda arsti poole.

Probiootikumid vähendasid kõhulahtisuse riski 17,7%-lt 8%-le (metaanalüüs, 17 uuringut).

Loe edasi

Antibiootikumikuur ja seedehäired mõjutavad ka mineraalide omastamist. Tsingi puudust ja riskirühmi vaatab lähemalt tsingi artikkel.

Kui palju üks annus peaks sisaldama

Uuringutes kasutatud annused jäävad enamasti vahemikku 5–40 miljardit CFU (kolooniat moodustavat üksust) päevas. Pakendil peaks olema kirjas tüve täisnimi (mitte ainult perekonnanimi nagu "Lactobacillus") ja CFU arv kõlblikkusaja lõpus, mitte tootmise hetkel — see viimane detail on oluline, kuna elusbakterite arv väheneb aja jooksul, ja mõni odavam toode näitab ainult tootmisaegset, kõrgemat numbrit.

Kõrgem CFU arv ei tähenda automaatselt paremat toodet — tüve spetsiifiline tõendusbaas on olulisem kui pelgalt suur number pakendil.

Kas probiootikumi ja antibiootikumi võib võtta samal ajal

Bakteritüvede puhul soovitatakse hoida 2–3 tunni vahe antibiootikumi manustamisest, kuna antibiootikum võib otseselt hävitada ka probiootikumi bakterid, vähendades selle efektiivsust. Saccharomyces boulardii on aga pärm, mitte bakter, ja antibiootikum sellele ei mõju, seega seda võib võtta koos antibiootikumiga ilma ajavahet arvestamata — see on üks põhjusi, miks see tüvi on antibiootikumikuuri ajal eriti levinud valik.

Kui kasutad bakteritüve, sea meelde konkreetne ajavahe (nt hommikune antibiootikum, õhtune probiootikum), et vältida unustamist.

Kellele probiootikumid ei sobi

Tõsiselt nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel, kesksete veenikateetritega patsientidel või raske soolehaigusega inimestel tuleb enne probiootikumide kasutamist arstiga rääkida, kuna kirjanduses on kirjeldatud üksikuid vereringeinfektsiooni juhtumeid nendes riskirühmades. Tervetel täiskasvanutel on see risk äärmiselt madal, aga see näitab, et "looduslik" ja "riskivaba" ei ole automaatselt sünonüümid.

Kahtluse korral küsi alati oma raviarstilt, mitte apteekrilt üksi, eriti kroonilise haiguse olemasolul.

Kas probiootikume on üldse vaja, kui kõht on korras

Kui antibiootikumikuur möödub ilma kõhulahtisuse või puhituseta, ei ole toidulisand kohustuslik — kiudainerikas ja hapendatud toitu sisaldav menüü katab taastumise vajaduse enamikul tervetel täiskasvanutel. Profülaktiline kasutamine on siiski mõistlik just riskirühmadele (vanemad täiskasvanud, laiaspektriliste antibiootikumide kasutajad), kuna sümptomid tekivad sageli alles siis, kui mikrobioomi tasakaal on juba märgatavalt häiritud.

Praktiline ajastus

Uuringute põhjal on levinud soovitus alustada probiootikumi tarvitamist paralleelselt antibiootikumikuuriga (mitte alles pärast) ja jätkata veel 1–2 nädalat pärast kuuri lõppu, kuigi täpne optimaalne kestus varieerub tüvede lõikes. Kuna Saccharomyces boulardii on üks kahest kõige põhjalikumalt uuritud tüvest, sobib see hea valikuna — näiteks C-vitamiini ja Boulardii kombinatsiooniga toode, mis on ka mugav lahendus reisile või antibiootikumikuuri ajaks kaasa võtta.

Oluline praktiline nüanss: Lactobacillus-tüve probiootikumi soovitatakse võtta antibiootikumist vähemalt 2 tundi eemal, kuna antibiootikum võib mõjutada manustatud bakterite elujõulisust. Saccharomyces boulardii, olles pärmseen, ei ole antibiootikumide suhtes tundlik samal moel.