Miks stress mõjutab keha rohkem kui arvame?

Mis on stress kehale füsioloogiliselt?

Kui aju tajub ohtu — olgu see siis pikk tähtaeg, lapse haigus või lihtsalt liiga tihe nädal — käivitub iidne süsteem, mida nimetatakse võitle-või-põgene reaktsiooniks. Neerupealised eritavad adrenaliini ja kortisooli. Süda hakkab kiiremini lööma, hingamine muutub pinnapealsemaks ja veri liigub seedeelundkonnast lihastesse.

Lühikese sähvatusena on see kasulik. Probleem tekib siis, kui see seisund kestab nädalaid või kuid. Keha ei saa eristada, kas tegu on karuga metsas või täitumata postkastiga.

Miks see mõjutab und ja seedimist?

Kortisool peaks loomulikult olema kõrge hommikul ja madal õhtul. Krooniline stress muudab selle rütmi tasaseks joonel — õhtul ei lange ja hommikul ei tõuse. Tulemus: raske on uinuda ja raske on ärgata puhanuna.

Soolestik on samuti tundlik. Uuringud näitavad, et pikem stressiperiood vähendab mitmekesisust soolestiku bakterites ja võib süvendada selliseid sümptomeid nagu puhitus või ebamugavustunne.

Krooniline kortisooli tõus võib häirida soolestiku mikrobioomi.

Mida saab teha — ilma dramaatikata

Kõige tugevamad sekkumised on tegelikult kõige igavamad: regulaarne uneaeg, päevane valgus, mõõdukas liikumine ja söögikordade rütm. Hingamisharjutused, eriti aeglane väljahingamine, aktiveerivad parasümpaatilist närvisüsteemi — keha rahuliku poole.

Mitte iga päev pole vaja meditatsiooni. Sageli piisab kümnest minutist õues, ilma telefonita.