Kadri lugu: kuidas pidevad peavaluhood osutusid migreeniks

Kadri lugu

Kadri töötab kontoris ja tal on kaks väikest last. Umbes kord nädalas tuleb peavalu, mis algab ühest silmast ja levib oimule. Valu tuikab, valgus ja lõhnad häirivad ning töö jääb pooleli. Paaril korral enne valu nägi ta nurgelisi sätendavaid jooni, mis kadusid tunni jooksul.

Ta võttis tavalist valuvaigistit ja ootas. Kui aeg-ajalt ei aidanud, võttis ta teise tableti. Kuude kaupa kordus sama: mõned päevad olid head, siis tuli uus hoog. Kadri ütles endale, et see on stress ja väsimus, nagu kõigil.

Samal ajal kasvas ka kahtlus. Kadri hakkas kartma, et teeb midagi valesti, ja lükkas arstile minekut edasi, sest peavalu "ei ole ju haigus". Lisaks tundis ta süüd, et töö ja lapsed jäid hoogude ajal teiste kanda.

Pöördepunkt oli väike. Õde soovitas märkida iga peavaluga päeva kalendrisse. Kaheksa nädala pärast nägi Kadri esimest korda mustrit: peavalupäevi oli kuus, kahel korral oli eelmisel ööl uni jäänud lühikeseks ja kahel korral algasid hood menstruatsiooni ajal.

Kui sage migreen on ja kuidas see avaldub

Ravijuhendi patsiendimaterjali järgi on migreen umbes 18%-l Eesti täiskasvanutest ja hoog kestab mõnest tunnist kuni kolme ööpäevani (Ravijuhend.ee). Tervisekassa blogi järgi on migreen naistel ja nooremates vanuserühmades sagedasem ning diagnoosi paneb perearst tavaliselt kirjelduse põhjal, magnetresonantstomograafiat enamasti vaja ei ole (Tervisekassa).

Kuni kolmandikul patsientidest eelneb valule aura, tavaliselt lühiajaline nägemishäire, näiteks siksakid või sähvatused. Aura kestab tavaliselt viiest minutist tunnini (Tervisemeeter).

Vallandajad ja uni

Ravijuhend nimetab ebaregulaarset und, stressi, alkoholi ja menstruatsiooni. Und on uuritud ka päevikupõhiselt: 98 episoodilise migreeniga täiskasvanut pidasid kuus nädalat päevikut ja kandsid randmel liikumisandurit. Lühike uni (kuni 6,5 tundi) ja halb une kvaliteet ei olnud migreeniga seotud. Päevikus kirja pandud madal une efektiivsus oli seotud 39% suurema peavaluvõimalusega järgmisel päeval, andurilt mõõdetud katkendlik uni aga väiksema võimalusega samal päeval (Bertisch jt, Neurology 2020). Tulemused ei ole ühtlased ega tõesta, et uni hoo põhjustab.

Peavalupäevik

Ravijuhendi perearstidele mõeldud osa soovitab migreenidiagnoosiga patsiendil pidada peavalupäevikut. See on nõrk soovitus ja tõendatuse aste on väga madal, kuid praktikas aitab päevik arstil ravi hinnata (Ravijuhend, perearstidele).

Valuvaigistite piirid ja ennetav ravi

Paratsetamooli ja põletikuvastaseid valuvaigisteid tohib tarvitseda kuni 15 päeval kuus, triptaane kuni 10 päeval kuus. Sagedasem tarvitamine võib peavalu hoopis sagedamaks muuta. Kui peavalu on vähemalt 15 päeval kuus, tasub seda kindlasti arstiga arutada (Ravijuhend.ee).

Arst kaalub ennetavat ravi, kui peavalupäevi on neli või rohkem kuus, hooravi ei toimi või elukvaliteet on tugevalt kahjustatud. Seda otsustab arst, mitte patsient ise (Kliinikum).

Ennetus: mida uuringud näitavad magneesiumi kohta

Eesti ravijuhend toidulisandeid ei käsitle, rahvusvahelised ennetusuuringud on olemas. 81 patsiendiga topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus vähenes hoogude sagedus 12 nädalaga magneesiumirühmas (600 mg trimagneesiumditsitraati päevas) 41,6% ja platseeborühmas 15,8%; vähenesid ka migreenipäevad ja valuvaigistite tarvitamine (Peikert jt, 1996). 40 patsiendiga uuringus (magneesiumtsitraat 600 mg päevas kolm kuud) olid hoogude sagedus ja tugevus magneesiumirühmas platseeborühmast väiksemad (Köseoglu jt, 2008). Mitte kõik uuringud ei ole kasu leidnud; süstemaatiline ülevaade hindab magneesiumi 600 mg päevas migreeni ennetamisel astmega „võimalik, et tõhus“ (von Luckner ja Riederer, 2018). Uuringud on tehtud tsitraadiga; magneesiumdiglütsinaati eelistatakse praktikas parema talutavuse tõttu, migreeniuuringuid sellega eraldi tehtud ei ole.

Tervisemeetri neuroloogi intervjuus peavalude kohta nimetatakse tüüpiliseks 400–600 mg päevas, kuid esmalt nõu arstiga (Tervisemeeter). Toiduga soovitatakse 300–350 mg päevas, parimad allikad on pähklid, seemned, tatar ja täisteratooted (toitumine.ee). Vormide erinevust selgitab artikkel magneesiumi vormidest; toodete valikut näed Luxadori magneesiumikategoorias.

Ennetus: B-vitamiinid ja ingver

Ameerika neuroloogide ja peavaluseltsi 2012. aasta juhend hindas B2-vitamiini 400 mg päevas migreeni ennetamisel „tõenäoliselt tõhusaks“ (Holland jt, Neurology 2012); aluseks on 55 patsiendiga uuring, kus hoogude sagedus ja peavalupäevad vähenesid (Schoenen jt, 1998). B6- ja B12-vitamiin koos foolhappega vähendasid kuue kuuga auraga migreeni häiritust (Lea jt, 2009). Ingveriekstrakt 400 mg hoo ajal koos põletikuvastase ravimiga leevendas hoogu kiiremini kui ravim üksi (Martins jt, 2019); igapäevase kasutamise kasu ennetuses ei ole seni tõestatud (Martins jt, 2020). Uuringutes kasutatud annused on toidulisandite tavaannustest suuremad ja osalejaid on vähe.

Luxadori Magnesium Pro Expert MgR ühendab magneesiumdiglütsinaadi, B-vitamiinid ja ingveriekstrakti ühes tabletis; kui arutad arstiga ennetavat tuge, on see üks variant. Euroopa Liidu lubatud tervisväidete järgi aitavad magneesium ning B2-, B6- ja B12-vitamiin kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele (EL-i register).

Peavalupäeviku pidamine on lihtsaim samm, mis aitab arstil õige diagnoosi panna.

Seerumi magneesiumi analüüs ja mida teadus ei näita

SYNLABi tulemuste tõlgenduse järgi on seerumi magneesiumi analüüs mõttekas peamiselt ebaselge lihasnõrkuse või tetaania korral ning suur osa magneesiumist asub rakkudes ja luudes, seega vereanalüüs ei pruugi kogu varu näidata (SYNLAB).

Päevikust ei saa teha järeldust, et üks toit või üks öö hoo põhjustas. Vallandajad on inimestel erinevad ja sama vallandaja ei tööta alati. Toidulisandid ei asenda ravimeid ega arsti; ennetava ravi vajaduse otsustab arst. Seepärast on päevik ennekõike vestlusvahend arstiga, mitte enesediagnoos.

Millal on tegu millegi muuga

Kadri sai teada ka ohumärgid, mille korral ei ole mõtet päevikut pidada, vaid tuleb kiiresti arsti poole pöörduda: äkiline väga tugev peavalu, elu esimene või kõige raskem; peavalu koos kõne, nägemise, nõrkuse või tuimusega, mis varem ei olnud; esimene aura elus, sest see võib sarnaneda insuldiga (Tervisemeeter); uus peavalu pärast 50. eluaastat, kiiresti süvenev või asendiga muutuv peavalu; peavalu koos palaviku, kaelajäikuse või teadvusehäirega.

Kui kahtled, helista 112.

Kokkuvõtlik seisukoht

Kadri leidis päevikust mustri ja läks perearsti juurde. Perearst küsis valu iseloomu, kestuse ja auraga seotud küsimusi, vaatas päeviku üle ja pani selle ning kirjelduse põhjal migreenidiagnoosi. Ta selgitas, millal ja kui palju valuvaigistit võtta, ning jättis ennetava ravi edasisele hindamisele, sest peavalupäevi oli alla nelja kuus. Samuti soovitas ta uuesti tulla, kui päevade arv kasvab.

Hood ei kadunud, kuid ta oskas neid varem ära tunda, plaanis rasked päevad ette ja sai aru, et ei pea valu üksi taluma. Mõne kuu pärast oli päevik endiselt tähtis: mõni kuu oli rahulikum, teine mitte, ja see on migreeni puhul tavaline. Tervisekassa sõnul ei saa migreeni täielikult välja ravida, kuid sagedust ja tugevust on sageli võimalik vähendada. Kõik see on näidislugu, ühtegi tulemust ei saa lubada.

Praktilised sammud

1. Alusta päevikuga. Märgi kuupäev, valu kestus ja iseloom, võimalikud vallandajad, võetud ravim ja selle mõju. Võta päevik perearsti vastuvõtule kaasa.

2. Hoia ravimite piiri. Loe kokku, mitmel päeval kuus võtad valuvaigistit. Kui piir saab täis, mine arsti juurde. Ära jää juhuslike valuvaigistite peale, nagu rõhutab ka Kliinikumi artikkel.

3. Hoia ööune regulaarsena. Mine magama ja ärka ligikaudu samal ajal. Uneteemal aitavad artiklid kui uni ei tule ja magneesium ja uni; kui kaalud õhtust magneesiumi, vaata Magnesium Pro Expert Night toodet (magneesiumdiglütsinaat, B6-vitamiin ja punakas kannatuslill).

4. Söö regulaarselt ja joo vett. Tervisekassa soovitab ka pause ja hoogude alguses ravimi võtmist võimalikult vara, pimedas vaikses ruumis lamamist.

5. Liigu. Tervisemeetri neuroloog soovitab aeroobset liikumist 3–4 korda nädalas, 30–45 minutit.

6. Arutle arstiga ennetavat tuge. Magneesium ja B-vitamiinid on täiendus, mitte ravimi asendus. Kui arst nõustub, vaata Magnesium Pro Expert MgR tablette (magneesiumdiglütsinaat, B-vitamiinid ja ingveriekstrakt). Neeruhaiguse korral või ravimite kõrval küsi enne kindlasti arstilt.

7. Võta vastuvõtule kaasa küsimused. Küsi, millal hooravimit võtta, millal mõelda ennetusele ja kas Tervisekassa toetab sinu ravimeid, sest kõik ravimid ei kuulu hüvitamisele.

8. Mine arsti juurde, kui peavalupäevi on neli või rohkem kuus või valu segab tööd ja elu.

Loe edasi

Stressi füüsilised sümptomid · Kas kofeiini tolerants on tõesti olemas? · Miks tekivad jalakrambid ja kas magneesium aitab?