Südamepekslemine: magneesium, stress või süda?

Peamised põhjused

Stress ja ärevus vallandavad adrenaliini ja kortisooli vabanemise, mis tõstab südame löögisagedust.[1][2] Keha ei erista, kas oht on füüsiline või tuleb e-kirjast — reaktsioon on sama ja süda reageerib esimesena.

Kofeiin stimuleerib närvisüsteemi otseselt. Tundlikkus on väga individuaalne: mõnele piisab kolmandast tassist, teisele ei tee kuues midagi. Sama mehhanism töötab ka energiajookides, mõnedes külmarohtudes ja nikotiinis.

Madal kaalium, naatrium või magneesium raskendavad südamel normaalset rütmi hoida.[1][2] Need mineraalid juhivad südamelihase rakkude elektrilist signaali — kui tasakaal nihkub, muutub rütm ebastabiilsemaks. Sagedased nihutajad on higistamisega kulgev pikk treening, kõhulahtisus, oksendamine, karm dieet ja mõned vererõhuravimid (eriti diureetikumid).

Lisategurid, mis põksumist võimendavad: unepuudus, alkohol (eriti järgmisel hommikul), dehüdratsioon ja söögikordade vahelejätmine. Tihti ei ole tegu ühe põhjusega, vaid kolme väikese kokkusattumusega samal päeval.

Magneesiumi roll — mida teadus näitab

Magneesiumipuudus on tuntud, aga alahinnatud südamepekslemise põhjustaja.[3] Magneesium osaleb südamelihase lõõgastumises ja närviimpulsside reguleerimises, mistõttu puudus võib avalduda just rütmitundena rinnus.

Samas on oluline aus piir: magneesium aitab peamiselt siis, kui tase on tõesti madal — normaalse taseme korral lisaannus sümptomeid tõenäoliselt ei muuda. Lisand ei ole rahusti ega rütmiravim.

Sellepärast on mõistlik järjekord esmalt mõõta ja siis võtta, mitte vastupidi. Kui tase on madal või toit on pikalt olnud ühekülgne, on lisand põhjendatud. Kui otsid magneesiumi, vaata Luxadori magneesiumi tootekategooriat.

Magneesiumi puuduse laiema pildi kohta loe: magneesiumi puuduse sümptomid.

Millal on tegu millegi enamaga

Kiireloomulist arstiabi vajab südamepekslemine koos valu, tugeva õhupuuduse, teadvusekaotuse või püsiva ebaregulaarse rütmiga.[3] Need neli märki eristavad ohutu põksumise olukorrast, mida ei tohi kodus välja oodata.

Ka siis, kui hoog kestab kaua (mitukümmend minutit), kordub üha sagedamini või tekib füüsilise koormuse ajal, mitte selle järel, on põhjus lasta teha EKG. Koormuse ajal tekkiv rütmihäire on alati eraldi uurimist väärt.

Enamik uuringuid lõpeb rahustava tulemusega — aga just seepärast tasub see teha: ebakindlus ise toidab ärevust, mis omakorda tekitab uusi hoogusid.

Mis see veel võiks olla

Ülekaaluline kilpnääre, aneemia, madal veresuhkur ja hormonaalsed muutused (sh menopaus) võivad samuti tekitada põksumistunnet.

Kilpnäärme ületalitlus kiirendab ainevahetust tervikuna — lisaks pulsile tulevad tavaliselt kaalulangus, higistamine ja rahutus. Aneemia korral peab süda sama hapnikukoguse kohaletoimetamiseks lööma sagedamini, mis annab põksumistunde eriti trepil või tõusul.

Madal veresuhkur vallandab adrenaliini — sellepärast käivad värisemine, higistamine ja südamekloppimine sageli koos ja tekivad tüüpiliselt mitu tundi pärast söömist. Vaata: veresuhkru norm ja pärastlõunane langus.

Kroonilise stressi taustal muutub närvisüsteem tundlikumaks ja normaalne südamerütm tundub valjem, kuigi objektiivselt midagi ei ole muutunud. Loe: miks stress mõjutab keha rohkem kui arvame. Kui põksumine käib kõrge vererõhuga käsikäes, vaata ka kõrge vererõhu artiklit.

Mis kehas hoo ajal toimub

Enamik healoomulisi hoogusid on üksikud enneaegsed löögid: süda tõmbub kokku pisut varem kui rütm ette näeb, seejärel tuleb lühike paus ja järgmine löök on tugevam, sest vatsake on rohkem täitunud. Just see tugevam löök on see, mida inimene tunneb — mitte vahelejäänud löök, nagu tavaliselt arvatakse.

Sellepärast tekib põksumine kõige sagedamini rahuolekus: õhtul voodis, vaikses toas, pärast pikka päeva. Päeval katab tegevus ja taustamüra sama nähtuse lihtsalt kinni.

Adrenaliin muudab südamelihase rakud ajutiselt ärrituvamaks, mistõttu stress ja ärevus suurendavad nende üksiklöökide arvu. Sama teevad kofeiin, nikotiin, unepuudus ja alkoholi järelmõju — mehhanism on erinev, tulemus sama.

Millal ja kuidas mõõta

Kõige kasulikum info tekib hoo ajal, mitte pärast. Kui suudad, loe pulssi randmelt 30 sekundit ja korruta kahega ning pane kirja, kas rütm on ühtlane või ebaühtlane. Nutikella või telefoni EKG-funktsioon annab arstile veelgi konkreetsema pildi.

Kui hood on harvad, ei pruugi tavaline EKG arstikabinetis midagi näidata — see mõõdab kümmet sekundit juhuslikul hetkel. Sellisel juhul on loogiline järgmine samm Holteri monitooring ööpäeva või mitme päeva jooksul.

Vereanalüüsist tasub korraga vaadata hemoglobiini, ferritiini, kilpnäärme näitajaid ning kaaliumi ja magneesiumi. Need neli katavad enamiku sagedasi taustapõhjuseid ja väldivad olukorda, kus üks test korraga venitab selguse mitme kuu peale.

Kui kõik on korras, on ka see väärtuslik tulemus: teadmine, et rütm on ohutu, vähendab ärevust, mis on ise üks sagedasemaid vallandajaid.

Magneesium aitab eelkõige siis, kui tase on tõesti madal.

Miks ärevuse ja rütmi ring end ise toidab

Põksumine tekitab hirmu, hirm vabastab adrenaliini, adrenaliin tekitab uusi lööke. See ring on väga tavaline ja seletab, miks sümptomid kipuvad kogunema pingelistel nädalatel ja kaduma puhkusel, ilma et süda ise oleks vahepeal muutunud.

Ringi katkestab kõige paremini kaks asja korraga: objektiivne kinnitus, et rütm on ohutu, ja konkreetne tegevus hoo ajal. Aeglane väljahingamine, jalgade maapinnale toetamine ja tähelepanu suunamine mujale kui rinnakorvile lühendavad hoogu tavaliselt kiiremini kui selle jälgimine.

Vältimine töötab vastupidi: mida rohkem inimene kontrollib pulssi ja väldib koormust, seda tundlikumaks süsteem muutub. Regulaarne mõõdukas liikumine hoopis vähendab puhkeoleku pulssi ja põksumiste sagedust pikas plaanis.

Kellele see kõige rohkem kasu toob

Kõige rohkem võidavad inimesed, kellel on sagedane kofeiinitarbimine, ebaregulaarne uni ja pingeline periood korraga — nende puhul annab kolme teguri korrastamine sageli mõne nädalaga selge muutuse.

Samuti võidavad need, kelle toit on olnud pikalt ühekülgne või kes on hiljuti kaotanud palju vedelikku: pika treeningu, saunapäeva, kõhuviiruse või range dieedi järel. Siin on elektrolüütide kontroll kõige otsem tee.

Kõige vähem aitavad üldised soovitused seal, kus taga on ravimata kilpnäärme ületalitlus, aneemia või tõeline rütmihäire — need vajavad diagnoosi, mitte eluviisi kohendamist.

Eraldi rühm on need, kes on hiljuti alustanud uue ravimiga — mõned vererõhu-, astma- ja kilpnäärmeravimid ning isegi tavalised nohusprei toimeained võivad pulssi kiirendada. Kui põksumine algas nädalate jooksul pärast uue ravimi alustamist, tasub see arstiga üle vaadata enne kui otsida põhjust mujalt.

Loe ka

Stressi füüsilised sümptomid: mis on mis

Praktilised sammud

1) Vähenda kofeiini, kui see on sagedane vallandaja. Kõige selgema vastuse annab kahenädalane katse ilma kohvi ja energiajookideta.

2) Kontrolli magneesiumi ja kaaliumi taset vereanalüüsiga, kui sümptomid püsivad. Samal ajal tasub vaadata ka hemoglobiini, ferritiini ja kilpnäärme näitajaid.

3) Harjuta stressijuhtimist. Aeglane väljahingamine (sisse neli, välja kuus sekundit) mõjutab vagusnärvi kaudu pulssi mõne minutiga; regulaarne liikumine töötab pikemas plaanis.

4) Pea arvestust — millal, kui sageli ja millega koos põksumine tekib. Nädal märkmeid annab arstile rohkem infot kui pikk kirjeldus mälu järgi.

5) Kiireloomuliste hoiatusmärkide korral pöördu koheselt arsti poole: valu rinnus, tugev õhupuudus, minestus või püsiv ebaregulaarne rütm.