Puhverdatud magneesiumdiglütsinaat: kõhulahtisuse põhjus

Mis vahe on puhtal ja puhverdatud magneesiumdiglütsinaadil

Magneesiumdiglütsinaat on magneesium, mis on seotud kahe glütsiinimolekuliga. See on Eestis toidulisandites lubatud magneesiumiühend, mis on Põllumajandus- ja Toiduameti nimekirjas nime all "magneesiumdiglütsinaat". Puhta diglütsinaadi puhul on kogu magneesium selles samas ühendis.

"Puhverdatud" tähendab turundusterminina tavaliselt seda, et diglütsinaadile on lisatud mõni teine magneesiumi allikas, enamasti magneesiumoksiid. Tootja põhjus on lihtne: oksiid on odav ja sisaldab palju magneesiumi, nii et sama kapsli sees mahub rohkem magneesiumi. See ei ole ebaseaduslik ja sageli on koostis etiketil ka kirjas. Probleem tekib siis, kui ostja eeldab, et "glütsinaat" tähendab, et kogu magneesium on glütsinaadina.

Miks puhverdatud vorm võib kõhtu lahti teha

Magneesiumi vormid erinevad selle poolest, kui hästi nad lahustuvad ja imenduvad. USA Riikliku Tervise Instituudi toidulisandite büroo (ODS) kokkuvõttes imenduvad aspartaat, tsitraat, laktaat ja kloriid üldiselt paremini kui magneesiumoksiid. Sama allikas kirjeldab, et suured magneesiumiannused toidulisandist või ravimist põhjustavad sageli kõhulahtisust, sest imendumata magneesiumisool tekitab soolestikus osmootset toimet, ehk hoiab vett soolestikus kinni. Kõige sagedamini on kõhulahtisusega seostatud karbonaati, kloriidi, glükonaati ja oksiidi.

Ühes laborikatses, mida kirjeldab Blancquaert ja kolleegid 2019. aastal ajakirjas Nutrients, vabanes peensoole oludele lähedases keskkonnas (pH 6,8) kahe tunni jooksul uuritud oksiidi sisaldavatest toodetest umbes 20–27% magneesiumist, glütsinaadi-lüsinaadi kelaadist 64%. Mida vähem lahustub, seda rohkem magneesiumi jõuab jämesoolde, ja seal see võib kõhtu lahti teha.

Siit tuleb praktiline järeldus. Kui sul on puhta diglütsinaadiga hea kogemus, aga "puhverdatud" toode tekitab kõhuprobleeme, on üks loogiline põhjus segus olev oksiid. See ei ole kindel diagnoos, sest annus, tühi kõht ja individuaalne tundlikkus loevad samuti, kuid see on esimene koht, kuhu vaadata.

Miks diglütsinaati peetakse õrnemaks ja kus on selle piir

Diglütsinaadi eelis on see, et magneesium on seotud aminohappega glütsiiniga ja ühend lahustub hästi. Levinud seletus on, et selline vorm imendub soolestikus teist teed pidi kui lihtne anorgaaniline sool ning jätab soolde vähem lahustumata magneesiumi. Seda seletust tasub võtta ettevaatusega. Blancquaert ja kolleegide ülevaates öeldakse otse, et see, kas orgaanilised vormid erinevad inimesel anorgaanilistest, tuleb veel kindlaks teha, sest puhast orgaanilist vormi nad inimesel ei katsetanud. Seega ütleb teadus täna, et oksiid on halvemini lahustuv ja imenduv vorm, mitte seda, et diglütsinaat oleks igaühele kindlasti kõhusõbralik.

Miks magneesiumi protsent etiketil eksitab

Paljud ostjad võrdlevad tooteid selle järgi, kui palju elementaarset magneesiumi nad sisaldavad. See on mõistlik mõõdik, aga siin on lõks. Puhas magneesiumdiglütsinaat sisaldab elementaarset magneesiumi arvutuslikult umbes 14% (molekulmassid: magneesium 24,3, diglütsinaat 172,4). Magneesiumoksiid sisaldab seda umbes 60%.

Illustreeriv arvutus: kui etiketil on näiteks 22% elementaarset magneesiumi, ei saa see pärineda puhtast diglütsinaadist. Kahe komponendi segus tähendaks see umbes 83% diglütsinaati ja 17% oksiidi massist, ent oksiidi osa elementaarsest magneesiumist oleks siis ligikaudu 47%. See on arvutus eeldusel, et segus on ainult need kaks ühendit. Täpne jaotus on kirjas tootja spetsifikatsioonis, mitte tingimata pakendil.

Sellepärast ei piisa üksnes "mg elementaarset magneesiumi" numbrist. Vaata ka koostisosade nimekirja: kas seal on ainult magneesiumdiglütsinaat või ka magneesiumoksiid.

Mille eest sa maksad

Tervise Meetri ülevaate järgi on magneesiumoksiid kõige odavam ja levinum magneesiumivorm. Kui osa toote magneesiumist on oksiidina, on tootmiskulu sama magneesiumikoguse kohta väiksem kui puhta diglütsinaadi puhul. See ei tee puhverdatud toodet halvaks ostuks, kuid hinnavõrdlus on aus ainult siis, kui võrrelda sama koostist. Kui puhverdatud toode maksab sama palju või rohkem kui puhas diglütsinaat, ei saa sa vastu sama asja. Seepärast küsi enne ostu kahte asja: mis vormis on magneesium ja kui palju see maksab 100 mg elementaarse magneesiumi kohta.

Kas puhverdatud on halb? Mida tõendus tegelikult näitab

Aus vastus on: mitte tingimata. Puhverdatud toode võib mõnele inimesele sobida, eriti kui ta talub oksiidi hästi või kui eesmärk on suurem magneesiumi kogus väiksema kapsliga. Samas pean ütlema, mida ma ei leidnud: ma ei leidnud otsest kliinilist võrdlust, kus puhverdatud ja puhast diglütsinaati oleks sama annusega kõhulahtisuse sageduse järgi võrreldud. Väide, et puhverdatud vorm teeb sagedamini kõhtu lahti, tugineb oksiidi teadaolevale omadusele, mitte sellele võrdlusuuringule. Imendumise erinevust näitavad küll mitmed inimuuringud, aga need on väikesed ja mõõdavad imendumist, mitte kõhulahtisust. Firoz ja Graber (2001) leidsid terves vabatahtlikus rühmas, et magneesiumoksiidi osaline imendumine oli ligikaudu 4%, samal ajal kui kloriid, laktaat ja aspartaat imendusid oluliselt paremini. Walker ja kolleegid (2003) võrdlesid 46 tervel inimesel 60 päeva jooksul aminohappekelaati, tsitraati ja oksiidi annusega 300 mg elementaarset magneesiumi päevas: orgaanilised vormid imendusid 60 päeva järel paremini kui oksiid (p = 0,033) ja oksiid ei erinenud platseebost. Schuette jt (1994) võrdlesid 12 peensoole resektsiooniga patsiendil diglütsinaati ja oksiidi: imendumine oli rühmas keskmiselt sama (23,5% vs 22,8%), kuid diglütsinaat imendus paremini neil neljal, kellel oksiidi imendumine oli kõige halvem, ja kõik patsiendid talusid seda paremini. See on väike uuring eripatsientidel, mitte tavatarbijatel. Oluline nüanss: Firoz ja Graber rõhutavad, et anorgaaniline sool võib olenevalt preparaadist imenduda sama hästi kui orgaaniline, ja Walkeri uuringus oli kelaadina uuritud vorm aminohappekelaat, mitte spetsiifiliselt diglütsinaat.

Seega ei ole õige öelda, et tootjad petavad. Õige on öelda, et kaubanduslik nimi "puhverdatud glütsinaat" ei kirjelda koostist täpselt ja et lugeja peab koostisosi ise lugema.

Magneesiumoksiid imendub teistest vormidest kehvemini ja võib osmootse toime tõttu soolestikus vett kinni hoida.

Mis see veel võiks olla

Kõhulahtisus ei pea tulenema oksiidist. Üks põhjus võib olla liiga suur annus korraga: Põllumajandus- ja Toiduameti ohutute koguste tabeli järgi on toidulisandi magneesiumi ülempiir täiskasvanul 250 mg päevas ning see piirmäär kehtib kergesti lahustuvatele magneesiumsooladele ja magneesiumoksiidile.

Põhjuseks võivad olla ka teised ühendid samas tootes (näiteks tsitraat, mis on samuti kergelt lahtistav), kapsli võtmine tühja kõhuga ning kõhuhaigused või ravimid, mis mõjutavad seedimist. Neeruhaiguse korral võib magneesium koguneda, seepärast küsi enne toidulisandi alustamist arsti nõu.

Kui kõhulahtisus kestab, kaasneb palavik, veri väljaheites või tugev valu, pöördu arsti poole.

Kui palju magneesiumi on üldse vaja

Enne vormide võrdlemist tasub küsida, kui palju magneesiumi sul päriselt puudu on. Tervise Arengu Instituudi andmetel on täiskasvanu piisav päevane kogus 300–350 mg ning selle saamiseks tuleb süüa mitmekesiselt. Toitumine.ee soovituste järgi vajab täiskasvanud naine 300 mg ja mees 350 mg päevas. Parimad allikad on seemned, pähklid, täisteraleib, tatar, kaunviljad, spinat, kala ja banaan. Toitumine.ee märgib ka, et normaalse toitumise korral on magneesiumipuudus harv, ja Tervise Arengu Instituut lisab, et mitmekülgselt ja tasakaalustatult toituv inimene ei vaja üldjuhul mineraalainete toidulisandeid.

See ei tähenda, et toidulisand oleks mõttetu. Ta võib sobida, kui toit jääb tavaliselt napiks või arst on selle soovitanud. See tähendab aga, et kogus ei ole eesmärk omaette: suurem annus ei anna paremat tulemust, küll aga suurendab seedehäire riski. Toidulisandi annusest kõneledes tasub meeles pidada, et ülempiir 250 mg päevas lisandub toidust saadavale kogusele.

Luxadori toode

Kes soovib toote, kus magneesium on diglütsinaadina, leiab Eesti apteekidest näiteks Luxador Magnesium Pro Expert MGR. Magneesium aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning toetab närvisüsteemi ja lihaste normaalset talitlust. Kombinatsiooni B6-vitamiiniga sisaldab näiteks Magnesium Pro Expert ZEN. Teised magneesiumivormid leiad Luxadori magneesiumitoodete valikust. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist ega arsti hinnangut.

Loe ka

Magneesiumi vormid: tsitraat, glütsinaat, oksiid või malaat?

Praktilised sammud

1) Loe koostisosade nimekirja. Otsi sõna "magneesiumdiglütsinaat". Kui nimekirjas on ka "magneesiumoksiid", on tegu segu.

2) Võrdle elementaarse magneesiumi protsenti. Puhta diglütsinaadi puhul on see tavaliselt umbes 14%; oluliselt kõrgem number viitab teise allika lisamisele.

3) Alusta väiksema annusega ja jaga päeva peale. Suurenda alles siis, kui kõht talub.

4) Võta toiduga, kui kõht on tundlik.

5) Ära ületa toidulisandi ohutut piiri 250 mg päevas ilma arsti soovituseta.

6) Kui sul on neeruhaigus või võtad regulaarselt ravimeid, küsi enne arsti või apteekri käest.

7) Võrdle hinda 100 mg elementaarse magneesiumi kohta, aga ainult sama koostisega toodete vahel. Puhverdatud toote eest ei tasu maksta nagu puhta diglütsinaadi eest.

8) Kui kõhulahtisus tekib, vähenda annust või peata toode ja kaalu teist vormi. Püsiva probleemi korral räägi arstiga.