Madal vererõhk: millal on tegu probleemiga

Millal on vererõhk liiga madal

Kliiniliselt käsitletakse hüpotensioonina näitu alla 90/60 mmHg. See piir on aga kokkuleppeline ja üksi see number ei ütle veel midagi.

Probleem on madal vererõhk ainult siis, kui sellega kaasnevad sümptomid: pearinglus, silmade eest mustaks minemine, minestamine, ebaharilik väsimus või keskendumisraskused.

Paljudel sportlikel ja tervetel inimestel, eriti noortel naistel, on looduslikult madal vererõhk ilma ühegi sümptomita. Neil ei ole see haigus ega riskitegur, vaid lihtsalt nende normaalne tase.

Praktiline reegel on lihtne: ravitakse sümptomeid, mitte numbrit monitoril.

Peamised põhjused

Kõige sagedasem taust on lihtne — vedelikupuudus. Palav ilm, higistamine, oksendamine, kõhulahtisus või lihtsalt liiga vähe joomist vähendavad vereruumala ja langetavad rõhku.

Teine suur rühm on ravimid: vererõhuravimid, diureetikumid, südameravimid, eesnäärme ravimid ja mõned depressiooniravimid võivad vererõhku oodatust rohkem alla tuua.

Pikaajaline voodirežiim või liikumatus nõrgestab vereringe reflekse, mistõttu püsti tõusmine muutub raskemaks.

Harvemad, aga olulised põhjused on endokriinsed häired (neerupealiste puudulikkus, kilpnäärme alatalitlus) ja rasedus, kus vererõhk langeb sageli teisel trimestril loomulikult.

Ortostaatiline hüpotensioon — kõige levinum vorm

Ortostaatiline hüpotensioon tähendab vererõhu järsku langust püsti tõusmisel: süstoolne rõhk kukub kolme minuti jooksul vähemalt 20 mmHg või diastoolne 10 mmHg.

Tunne on äratuntav — silme ees läheb hall, pea pöörleb ja mõne sekundi pärast läheb üle. Just need mõned sekundid on ohtlikud, sest inimene võib kukkuda.

Eakatel on see märkimisväärselt levinum ja seda peetakse oluliseks kukkumiste ning puusaluumurdude riskiteguriks.[1]

Sageli on taga kombinatsioon: vähene joomine, mitu vererõhuravimit korraga ja kiire liikumine lamamisest püsti.

Miks sümptomid on olulisemad kui number

Vererõhk ei ole püsiv väärtus — see kõigub päeva jooksul kümneid millimeetreid sõltuvalt asendist, kellaajast, söögist ja stressist.

Üks 88/58 mõõtmine hommikul ei tähenda midagi, kui enesetunne on hea. Korduv 95/60 koos pearinglusega tähendab rohkem kui üksik madalam number ilma kaebusteta.

Sellepärast küsib arst esimesena, mida sa tunned ja millal — mitte ainult seda, mida aparaat näitas.

Söögijärgne vererõhu langus

Postprandiaalne hüpotensioon on vererõhu langus umbes 30–60 minutit pärast sööki, kui suur osa verest suunatakse seedeelunditesse.

Kõige selgemalt esineb see eakatel ja pärast suuri, kiirete süsivesikute rikkaid eineid.

Tüüpiline pilt on uimasus ja pearinglus lõuna järel, mida sageli peetakse ekslikult ainult väsimuseks. Väiksemad ja sagedasemad einestamised leevendavad seda tavaliselt kõige lihtsamalt.

Ravimid, mis vererõhku alandavad

Diureetikumid vähendavad vereruumala, alfablokaatorid lõdvestavad veresooni ja beetablokaatorid aeglustavad pulssi — kõik kolm võivad koos anda liiga suure languse.

Tritsüklilised antidepressandid ja mõned Parkinsoni tõve ravimid mõjutavad otseselt vereringe reflekse.

Kui sümptomid algasid mõne nädala jooksul pärast uue ravimi alustamist või annuse tõstmist, on see kõige tõenäolisem seletus.

Ravimit ei tohi ise ära jätta ega annust muuta — see on arsti otsus, aga sinu tähelepanek annab talle kõige olulisema vihje.

Kes on suurema riskiga

Eakad, kellel on mitu ravimit korraga; diabeediga inimesed, kellel on närvikahjustus; ja need, kes on pikalt haiglas või voodis olnud.

Samuti rasedad, kellel vererõhk langeb hormonaalsete muutuste tõttu, ning inimesed, kes treenivad palju kuumas ja joovad vähe.

Suur osa juhtumeid on kombinatsioonid, mitte üks selge põhjus. Just seetõttu töötab lahendus kõige paremini siis, kui vaadata korraga vedelikku, ravimeid ja liikumisharjumusi.

Kõige levinum vorm on ortostaatiline hüpotensioon — vererõhu langus püsti tõusmisel.

Kuidas vererõhku kodus õigesti mõõta

Istu viis minutit rahulikult, käsi toetatud südame kõrgusele, mansett paljal õlavarrel ja jalad maas.

Ortostaatilise languse hindamiseks mõõda kõigepealt lamades või istudes ja seejärel üks ja kolm minutit pärast püsti tõusmist. Just see kolme mõõtmise seeria annab arstile kõige rohkem infot.

Kirjuta üles ka enesetunne iga mõõtmise juures. Number ilma kontekstita on poolik vastus.

Millal on tegu hädaolukorraga

Kui madala vererõhuga kaasneb segasus, külm niiske nahk, kiire pinnapealne hingamine, tugev nõrkus või teadvusekaotus, on tegu võimaliku šokiga ja see vajab kohest abi.

Sama kehtib, kui vererõhk langeb järsult koos rinnavalu, tugeva kõhuvalu, verejooksu või allergilise reaktsiooniga.

Need olukorrad on harvad, aga neid ei tasu kodus jälgida — need on kiirabi, mitte päeviku teema.

Kas soola lisamine aitab

Soola suurendamine on levinuim isetehtud lahendus ja samas kõige riskantsem, sest see sõltub täielikult põhjusest.

Kui taust on vedelikupuudus või neerupealiste probleem, võib arst soola ja vedeliku suurendamist soovitada. Kui inimesel on samal ajal südamepuudulikkus või kõrge vererõhk hüpertensiooniravi taustal, võib see selgelt kahjustada.[2]

Vesi, regulaarsed einestamised ja aeglane püsti tõusmine on ohutud sammud, mida saab teha ilma nõuta. Sool ei ole.

Mis see veel võiks olla

Südame rütmihäired annavad täpselt sama pildi: pearinglus, nõrkus, mõnikord minestus. Kui kaasneb ebaühtlane või väga kiire pulss, loe lähemalt: südamepekslemine — millal on tegu magneesiumi, stressi või südamega.

Aneemia vähendab hapniku kandevõimet ja tekitab sarnase nõrkuse ka normaalse vererõhu juures. Kui analüüs kinnitab rauavaeguse, leiad rauapreparaate Luxadori raua kategooriast.

Madal veresuhkur, dehüdratsioon ja ärevushoog on samuti sagedased pearingluse põhjused, mida vererõhuga ekslikult seostatakse.

Vastupidise poole kohta vaata: kõrge vererõhk — piirid, põhjused ja mida saab ise mõjutada.

Kui nõrkuse taga on B12-puudusest tulenev aneemia, leiad B-vitamiine Luxadori B-vitamiinide kategooriast. Alusta siiski alati analüüsist.

Millal pöörduda arsti poole

Kui pearinglus või minestamine kordub, kui sümptomid algasid pärast uue ravimi alustamist või kui langus tekib iga kord püsti tõustes.

Samuti siis, kui vererõhk on madal koos aeglase või väga kiire pulsiga, või kui kaasneb kaalulangus, iiveldus ja tumenenud nahk — need viitavad harvematele, aga ravitavatele põhjustele.

Kaks nädalat mõõtmispäevikut on vastuvõtul väärtuslikum kui pikk kirjeldus mälu järgi.

Praktilised sammud

1) Tõuse aeglaselt istumast ja lamamast püsti — istu esmalt voodiservale, loe kümneni ja alles siis tõuse.

2) Joo piisavalt vett üle päeva, mitte korraga suures koguses; hommik on kõige olulisem aeg, sest öö jooksul kaob vedelikku.

3) Kui sümptomid on sagedased, pea vererõhupäevikut (lamades, 1 min ja 3 min püsti) ja näita see arstile.

4) Ära suurenda soola tarbimist omal käel ilma arsti soovituseta, kuna see sõltub põhjusest ja võib teiste seisundite korral kahjustada.

5) Vaata üle ravimite nimekiri koos arsti või apteekriga, eriti kui sümptomid algasid uue ravimiga.

Rohkem Luxadori tooteid leiad südame vitamiinide kategooriast, kuid vererõhuga seotud otsused tee koos arstiga.