Kas D-vitamiini puudus võib põhjustada väsimust?

Miks D-vitamiin on eestlase mure

D-vitamiin sünteesitakse nahas päikesevalguse mõjul — täpsemalt UVB-kiirguse mõjul. Euroopa UVB kättesaadavust uurinud teadustöö näitab, et Põhja-Euroopas (sh Eesti laiuskraadil) võib „D-vitamiini talv” — periood, mil naha kaudu ei teki piisavalt D-vitamiini — kesta kuni kaheksa kuud aastas. See on dramaatiline erinevus Lõuna-Euroopaga, kus vastav periood võib puududa täielikult.

See geograafiline erinevus tähendab, et sama toitumis- ja elustiiliharjumustega inimesed Eestis ja näiteks Hispaanias võivad omada väga erinevat D-vitamiini staatust ainuüksi asukoha tõttu. Isegi soolase, päikeselise puhkuse ajal saadud D-vitamiin ei kesta terve talve läbi — mõned inimesed märkavad väsimuse süvenemist just jaanuaris-veebruaris.

Mida teadus näitab väsimuse kohta

Siin on hea uudis: esimene kahepimeuuring (topeltpime, platseebokontrolliga), mis testis D-vitamiini mõju just väsimusele, näitas selget tulemust. Uuringus osales 120 tervet, kuid väsimust kogevat inimest, kelle D-vitamiini tase veres oli madal. Ühekordne suur annus D-vitamiini (100 000 ühikut) parandas väsimust oluliselt rohkem kui platseebo nelja nädala jooksul.

See uuring on oluline mitmel põhjusel: esiteks oli see topeltpime. Teiseks kasutati väsimuse hindamiseks valideeritud skaalat, mitte lihtsalt subjektiivset küsimust.

Aga siin on oluline piirang

See efekt kehtib nendel, kelle D-vitamiini tase on tegelikult madal. Kui tase on juba normis, ei anna lisaannus enam mõõdetavat efekti — see on korduvalt kinnitust leidnud ka teistes uuringutes, kus D-vitamiini lisamine juba piisava tasemega inimestel ei parandanud kognitiivseid näitajaid ega üldist heaolu. Teisisõnu: D-vitamiin ei ole universaalne energialisand, vaid aitab konkreetselt siis, kui puudus on olemas.

See piirang on oluline turunduspõhise mõtlemise vastukaal — paljud toidulisandireklaamid jätavad mulje, et rohkem on alati parem. See kehtib enamiku vitamiinide ja mineraalide puhul.

Millal on tegu millegi muuga

Talvine väsimus võib tuleneda ka muudest põhjustest, mis kattuvad D-vitamiini puuduse sümptomitega: rauavaegus, kilpnäärme talitlushäire, unepuudus lühenenud päevavalguse tõttu, või hooajaline meeleolulangus (talvedepressioon). Kui väsimus ei parane pärast D-vitamiini taseme korrigeerimist, tasub need põhjused perearstiga läbi vaadata.

Nende seisundite eristamine ainuüksi sümptomite põhjal on keeruline. Mitme seisundi samaaegne esinemine on samuti võimalik — rauavaegus ja D-vitamiini puudus võivad talvel esineda koos.

Platseebokontrolliga uuring näitas väsimuse paranemist neil, kelle tase oli madal.

Praktiline samm

1. Lase teha vereanalüüs (25-OH-D). See on kõige selgem viis teada saada, kas puudus on tegelikult olemas.

2. Vali sobiv annus vastavalt tulemusele. Üldine talvine säilitusannus jääb sageli vahemikku 1000–2000 IU päevas.

3. Ole kannatlik. Taseme tõus ja enesetunde muutus võtab tavaliselt nädalaid, mitte päevi.

4. Kaalu ka toiduallikaid. Rasvane kala, munakollane ja rikastatud tooted annavad oma panuse.

5. Väldi omaalgatuslikke väga suuri annuseid. Kõrgemate annuste puhul on mõistlik konsulteerida arsti või apteekriga.

Kui otsustad korrigeerida

Kui vereanalüüs kinnitab puuduse, on mõistlik alustada sobiva annusega toidulisandit, näiteks D3-vitamiini õlikapslid. Optimaalne kogus oleneb kaalust, nahatüübist ja eluviisist.

Selle artikli fookus — ja kust leiad annustamise

See artikkel vastab ühele kitsale küsimusele: kas väsimus võib olla D-vitamiini puuduse märk ja millal tasub taset mõõta. Siin ei ole täielikku annustamisjuhist.

Kui otsid norme, talvist annustamist, ülempiiri ja Eesti-spetsiifilisi soovitusi, on põhjalik ülevaade artiklis „D-vitamiin talvel: norm ja annustamine Eestis“.

Kui väsimus püsib ka korras D-vitamiini tasemega, on järgmine loogiline samm B12 ja raud — vaata B12-vitamiini puuduse artiklit.