Miks sääsehammustused mõnda inimest rohkem häirivad?

Erinevus ei ole nahas

Sama õhtu, sama aed — üks tuleb tagasi paari väikese punniga, mis kaovad päevaga. Teine saab suure, punase, sügeleva paistetusega hammustuse, mis kestab nädala.

See ei ole kujutlusvõime — erinevus on immuunsüsteemis, mitte nahas.

Mida teadus näitab

Sääsk ei hammusta lihtsalt — ta süstib nahka sülge, mis sisaldab valke, mis takistavad vere hüübimist.

Keha immuunsüsteem reageerib neile valkudele, ja kui tugevalt see reageerib, sõltub varasemast kokkupuutest. Esimesele hammustusele elus reageerib keha tavaliselt vähe või mitte üldse — reaktsioon tekib alles korduvate hammustustega, kui keha on juba „õppinud“ sääse sülje valke ohuna tundma.

Kellel on tugevam reaktsioon

Lastel on tüüpiliselt tugevamad reaktsioonid kui täiskasvanutel — nad ei ole veel jõudnud kogeda piisavalt hammustusi, et immuunsüsteem oleks harjunud (paradoksaalselt, rohkem kokkupuudet aja jooksul enamasti vähendab reaktsiooni tugevust, mitte ei suurenda).

Mõnel täiskasvanul areneb aja jooksul välja väga tugev reaktsioon, mida nimetatakse „sääsesündroomiks“ (Skeeter syndrome) — see on IgE-vahendatud allergiline reaktsioon, sama immuunmehhanism, mis vastutab ka teiste allergiate eest.

Üks uuring, mis mõõtis lastel sääse sülje-spetsiifilisi antikehi, leidis, et sääsesündroomiga lastel oli märkimisväärselt kõrgem IgE ja IgG antikehade tase kontrollgrupiga võrreldes — ja huvitaval kombel need antikehade tasemed langesid külmadel talvekuudel, kui sääsekokkupuudet ei toimunud.

Millal on tegu millegi enamaga kui tavaline hammustus

Sääsesündroom meenutab välimuselt tselluliiti (naha bakteriaalset infektsiooni) — kuum, punane, paistes, valulik nahapiirkond, mõnikord palavikuga.

Peamine erinevus: sääsesündroom tekib tundide jooksul pärast hammustust, samas kui tselluliit areneb tavaliselt aeglasemalt. Kui sümptomid tekivad kiiresti pärast teadaolevat hammustust, on tõenäolisem sääsesündroom, mitte infektsioon — aga kindluse mõttes tasub arstiga konsulteerida, eriti kui kaasneb palavik.

Lastel on tüüpiliselt tugevamad reaktsioonid kui täiskasvanutel.

Mida saab teha

Kontrollitud uuringud on näidanud, et teise põlvkonna antihistamiinid (levotsetiriin, tsetiriin) vähendavad mõõdetavalt hammustuse tekitatud paiste suurust ja sügelust, kui neid võtta enne või kohe pärast hammustust.

Külm kompress vähendab paistetust ja sügelust ägedalt. Kriimustamist tuleks vältida, kuna see suurendab nahainfektsiooni riski.

Loe ka

Miks stress mõjutab keha rohkem kui arvame?

Miks tunnen end augustis väsinumana kui juulis?