Miks lapsed haigestuvad kooli alguses alati kiiremini?

Kui sügis toob nohu

Suvi lõpeb, kool algab, ja mõne nädala pärast on nohu majas — jälle. Paljud lapsevanemad tunnevad süütunnet, nagu oleks midagi valesti tehtud. Tegelikult on see üks kõige ennustatavamaid ja normaalsemaid mustreid lapse tervises.

Mida teadus näitab

NIH-i ülevaate andmetel on eelkooliealistel lastel keskmiselt 5–7 külmetust aastas, ja 10–15% lastest põeb neid kuni 12 korda aastas. Võrdluseks: täiskasvanutel on see number 2–3 korda aastas. Lasteaias käivatel lastel on esimesel aastal 50% rohkem külmetusi kui kodus kasvavatel lastel — ja see erinevus püsib vähemalt kolm esimest eluaastat.

Põhjus ei ole nõrk immuunsüsteem, vaid immunoloogiline mälu, mis on veel arenemisjärgus. Iga uus viirus, millega laps kokku puutub, tekitab organismis antikehad ja mälu-T-rakud — kui laps puutub sama viirusega järgmine kord kokku, on keha juba ette valmistatud ja haigus on tavaliselt leebem või puudub üldse. Kooli ja lasteaia keskkond kontsentreerib suure hulga erinevaid viiruseid väikeses ruumis, mistõttu on lapse „õppimisperiood“ intensiivsem kui koduses keskkonnas.

Kinnitust ka Eesti andmetest

Terviseameti iganädalaste nakkushaiguste ülevaadete andmetel on just kooliealiste laste seas kooliaasta alguses ja sügishooajal kõige suurem haigestumuse kasv, ning alla 14-aastased lapsed moodustavad ligi 40% kõigist ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole pöördunutest — see kinnitab, et muster ei ole ainult rahvusvaheline, vaid täpselt samasugune ka Eestis.

Kas see on ohumärk?

Enamasti mitte. Kliinilises praktikas peetakse normiks kuni 8 külmetust aastas väikelastel — see tähendab peaaegu iga kuu üks, sügisest kevadeni. See võib tunduda palju, aga see ei viita immuunpuudulikkusele. Murettekitavaks peetakse pigem korduvaid haigusi ebatavaliste tekitajatega, haiglaravi vajavaid infektsioone, või haigusi, mis ei taandu tavapärase aja jooksul (7–14 päeva).

Lasteaias käivatel lastel on esimesel aastal kuni 50% rohkem külmetusi kui koduslastel.

Üks ootuspäratu leid

Kontrollitud uuring, mis testis käte hügieeni sekkumist (käte pesemise koolitus, meeldetuletused) 71 lasteaias, ei leidnud statistiliselt olulist erinevust külmetuste sageduses sekkumis- ja kontrollrühma vahel. See ei tähenda, et käte pesemine on kasutu — see tähendab, et külmetuste levikut lasteaia ja kooli keskkonnas juhivad tegurid, mis on keerulisemad kui üksnes käte hügieen (õhulevi, lähikontakt, mänguasjad, pinnad).

Mida saab teha

Piisav uni — unepuudus nõrgestab mõõdetavalt immuunvastust.

Regulaarne toitumine ja piisav D-vitamiini tase — eriti oluline Eesti pikkade pimedate kuude jooksul, nagu käsitlesime D-vitamiini artiklis.

Realistlikud ootused — see, et laps haigestub sageli esimesel kooli- või lasteaia-aastal, on immuunsüsteemi normaalne areng, mitte midagi, mida vältida saaks.