Kortisool: norm veres, millal analüüs on mõttekas ja mida kõrge või madal tase päriselt tähendab

Mida kortisool teeb ja miks kellaaeg otsustab

Kortisool on neerupealiste koore hormoon, mis hoiab veresuhkrut, vererõhku ja põletikuvastust tasakaalus ning annab hommikul „käivituse". Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori käsiraamat kirjeldab seda täpselt: tase on hommikul kõrge (maksimaalne kell 6–8) ja õhtul madalam, kõikumised sõltuvad kellaajast, mitte magamisharjumustest, ja „kuna kortisooli sisaldusel esineb märkimisväärne ööpäevane rütm, sõltub tulemus oluliselt proovivõtu kellaajast" (Kliinikumi ühendlabor, Kortisool S,P-Cort). Ainult alla 10 % kortisoolist ringleb veres vabalt ehk bioloogiliselt aktiivsena, ülejäänu on seotud kandurvalguga.

Esimese 30–45 minuti jooksul pärast ärkamist tõuseb kortisool veel 50–60 % – seda nimetatakse ärkamisreaktsiooniks (cortisol awakening response) ja see on normaalne osa rütmist, mitte stressi märk (Stalder jt, Psychoneuroendocrinology 2016).

Eesti laborite normid

• Kliinikum, Regionaalhaigla, ITK (≥19 a): 133–537 nmol/l; kl 16–20: 68–327 nmol/l

• SYNLAB (≥17 a): 102–535 nmol/l; „poole väiksem hommikusest"

• Sülg (Kliinikum, Regionaalhaigla): < 24,1 nmol/l; kl 23–24: < 11,3 nmol/l

Allikad: Regionaalhaigla labori käsiraamat, SYNLABi referentsväärtused. SYNLABi 2026. aasta erakliendi hinnakirjas maksab vere kortisool 9,40 € (vastus 1 tööpäev), sülje kortisool 17,10 € ja ööpäevane süljeprofiil 68,40 € (SYNLABi hinnakiri).

Kaks praktilist reeglit laboritest: proov võetakse hommikul kell 6–8 (SYNLAB) või 6–10, ja Ida-Tallinna Keskhaigla lisab, et uuringut ei tehta infektsiooni, operatsiooni ega trauma järel (ITK, Kortisool plasmas). Sülje kortisooli puhul ei tohi 30 minutit enne proovi süüa, juua, suitsetada ega hambaid pesta (Kliinikum).

Mis tõstab kortisooli ilma haiguseta

SYNLABi laboriteatmik loetleb kõrge väärtuse põhjustena stress-situatsioonid (sh tugev valu), raseduse, östrogeenravi, ägeda infektsioonhaiguse ja alkoholismi; segavate ravimitena glükokortikoidid, östrogeeni sisaldavad ravimid, barbituraadid, fenütoiini, liitiumi (SYNLAB, Kortisool). Kliinikum lisab söömisjärgse tõusu, suhkruhaiguse ja südameinfarkti. Regionaalhaigla nimetab ka rasvumist, psühhiaatrilist haigust ja suukaudseid kontratseptiive.

Uuringud annavad numbrid igapäevastele teguritele:

• **Unepuudus.** Ühe öö osalise või täieliku magamatuse järel oli õhtune kortisool järgmisel päeval 37 % ja 45 % kõrgem ning tavapärane õhtune langus algas üle tunni hiljem (Leproult jt, Sleep 1997). See on sama suurusjärk, mida paljud „kõrge kortisooli" testid näitavad.

• **Trenn.** 30 minutit intensiivsusel 40 % VO2max kortisooli ei tõstnud, 60 % juures +40 % ja 80 % juures +83 % – tõus algab mõõdukast intensiivsusest ja on ajutine (Hill jt, J Endocrinol Invest 2008). Tervise Arengu Instituudi portaal enesetunne.ee soovitab seepärast tugevat treeningut mitte vahetult enne und (enesetunne.ee, Uni).

• **Alkohol.** TAI toob välja, et regulaarsel tarvitamisel tõuseb kortisooli tase veres ja loobumisel normaliseerub see esimeste nädalatega (TAI, 2025); Ravijuhend.ee ärevuse patsiendijuhend ütleb sama (Ravijuhend.ee, Ärevus).

• **Krooniline stress.** Juuksekortisooli metaanalüüs (66 uuringut, 10 289 inimest) leidis kestva stressi korral 43 % kõrgema taseme; möödunud stressi korral erinevust ei olnud (Stalder jt, 2017).

„Neerupealiste väsimus" – miks arst seda diagnoosi ei pane

Populaarne seletus pidevale väsimusele on, et stress on neerupealised „ära kurnanud". Süstemaatiline ülevaade 58 uuringust (3 470 artikli seast) ei leidnud ühtegi järjekindlat kortisoolimustrit, mis seda kinnitaks – tulemused olid vastuolulised ja ükski endokrinoloogiaselts sellist seisundit ei tunnusta (Cadegiani ja Kater, BMC Endocr Disord 2016). Praktiline tagajärg: kui väsimus on päris, tasub otsida mõõdetavaid põhjuseid – uni, ferritiin, kilpnääre, meeleolu – mitte osta „neerupealiste tuge".

Päris haigused: Cushing ja Addison

**Liiga palju kortisooli** (Cushingi sündroom) kahtlustatakse, kui on kaalutõus kehatüvele, õhuke nahk, lihasnõrkus, kõrge vererõhk ja veresuhkur koos. Endokrinoloogide ravijuhend soovitab esmatestina hilisõhtust sülje kortisooli, 1 mg deksametasooni testi või ööpäevase uriini kortisooli – mitte hommikust vereproovi (Nieman jt, Endocrine Society 2008). Regionaalhaigla kirjeldab deksametasooni testi: 1 mg õhtul kell 23–24, hommikul veri; tervel inimesel langeb kortisool alla 50 nmol/l, Cushingi korral mitte. Kliinikum soovitab hilisõhtust sülje kortisooli mõõta vähemalt kahel korral ja lisab, et ööpäevase rütmi kadumine võib olla varane märk.

**Liiga vähe kortisooli** (Addisoni tõbi ehk primaarne neerupealiste puudulikkus) annab väsimust, kaalulangust, madalat vererõhku, soolaisu ja naha tumenemist. Kuldstandard on Synacthen-test: 250 µg ACTH-d ja kortisool 30–60 minuti pärast; tervel inimesel tõuseb see Kliinikumi andmetel üle 386–414 nmol/l ja ITK järgi 3–5 korda (Bornstein jt, Endocrine Society 2016). Eestis on neerupealiste puudulikkusega patsientidele alates 2022. aastast saadaval Euroopa hädaabikaart (Eesti Arst 2023). Ravijuhend.ee ärevushäire juhend meenutab, et neerupealiste puudulikkus kuulub ärevuse diferentsiaaldiagnoosi – ehk ka „ärevus" võib vahel olla hormoon (Ravijuhend.ee, GAD ja paanikahäire).

Üksik „kõrge" või „madal" kortisool stressi, unepuuduse või haiguse ajal ei ole diagnoos – labori teatmik loetleb need tõusu põhjustena.

Mis kortisooli päriselt alandab

Uuringutes on kortisooli langetanud kolm asja, mille kohta on numbrid: piisav uni (vt Leproult eespool – langus toimub ise, kui uni taastub), regulaarne mõõdukas liikumine ja teadveloleku-/meditatsiooniharjutused. Meditatsiooni metaanalüüs leidis kortisooli languse peamiselt riskirühmades ehk inimestel, kellel oli stress päriselt kõrge, tervetel oli mõju väike (Koncz jt, Health Psychol Rev 2021); 45 uuringu ülevaade kinnitas kortisooli, CRP ja vererõhu langust (Pascoe jt, J Psychiatr Res 2017). Ravijuhend.ee soovitab ärevuse korral 150 minutit aktiivset liikumist nädalas.

Taimsetest ainetest on kõige rohkem kortisooliuuringuid ashwagandhal ja kuldjuurel. Ashwagandha ekstrakt 250 ja 600 mg päevas langetas kaheksa nädalaga seerumi kortisooli (Salve jt, Cureus 2019) ja 240 mg 60 päevaga hommikust kortisooli (Lopresti jt, Medicine 2019); uuringud on väikesed (60 osalejat) ja lühikesed. Melafera Meelerahu sisaldab 250 mg standardiseeritud ashwagandha juureekstrakti (5 % vitanoliide) ja jasmiingardeenia ekstrakti – 250 mg on sama annus, mida Salve uuringus kasutati. Ashwagandhale ei ole EL-is lubatud tervisväidet (taimsete väited on hindamisel); rasedana, kilpnäärme- või maksahaiguse korral räägi enne arstiga. Kuldjuure ekstrakt 576 mg päevas vähendas 28 päevaga läbipõlemistunnet ja ärkamiskortisooli vastust (Olsson jt, Planta Med 2009); Magnesium Pro Expert ZEN ühendab 100 mg kuldjuure ekstrakti magneesiumi (189 mg), tsingi ja B-vitamiinidega, mis EL-i lubatud väidete järgi aitavad vähendada väsimust ja toetavad närvisüsteemi normaalset talitlust – uuringuannus oli toidulisandi omast suurem. Kumbki toode ei asenda und ega arsti hinnangut.

Kokkuvõtlik seisukoht

Kortisool on kasulik mõõta siis, kui on kliiniline kahtlus päris hormoonihaigusele, ja õige test on siis harva hommikune vereproov üksi. Pideva väsimuse ja stressi korral annab kortisooli number harva vastust, mida unepäevik, ferritiin ja TSH ei annaks. Kui ikkagi mõõdad, tee seda õigel kellaajal, tervena ja koos arstiga, kes oskab tulemust rütmi taustal lugeda.

Praktilised sammud

1. **Enne kortisooli: uni, ferritiin, TSH, B12, D.** Pidev väsimus ja „stress" on sagedamini nende asjade taga; vt stressi sümptomid ja miks ärkan kell kolm.

2. **Kui mõõdad, siis hommikul kell 6–8**, mitte infektsiooni, trauma ega magamata öö järel. Terviselabori tõlgendaja aitab normi vastu lugeda – kellaaeg pane tulemuse juurde kirja.

3. **Sülje-kiirteste ja „ööpäevaprofiile" ilma arstita ära osta.** Kliinikumi ja Regionaalhaigla sülje kortisool on olemas (hilisõhtune < 11,3 nmol/l), aga tõlgendus eeldab kahte proovi ja kliinilist pilti.

4. **Cushingi või Addisoni kahtlus → perearst → endokrinoloog.** Õiged testid on deksametasooni test, hilisõhtune sülg või Synacthen; ära tee neid ise.

5. **Kortisooli alandamise alus:** 7–9 tundi und (üks magamata öö = +37–45 % õhtune kortisool), mõõdukas liikumine 150 min nädalas, alkoholi vähem; teadveloleku harjutused aitavad kõige rohkem siis, kui stress on päriselt kõrge.

6. **Toidulisand kõige viimasena ja arstiga.** Ashwagandha 250 mg (Melafera Meelerahu) ja kuldjuur (ZEN) on uuritud väikestes uuringutes; Luxadori närvisüsteemi valikust vali ühe toote kaupa, mitte mitut korraga.

7. **Kui kasutad glükokortikoide** (prednisoloon, inhaleeritav kortikosteroid, hormoonkreemid), ütle seda enne analüüsi – need muudavad tulemust.

Loe edasi

Tiina lugu: „kõrge kortisool" internetitestist, pidev väsimus ja mis analüüsist päriselt välja tuli · Stressi sümptomid: füüsilised tunnused ja millal arsti poole · „Kortisooli nägu": kas TikToki trend on tõsi või müüt? · Miks ma ärkan öösel kell 3? Põhjused ja mis aitab